Kitarrimängimine on palju rohkem kui lihtsalt lõbus vaba aja veetmise viis – see on tegevus, mis aktiivselt treenib ja arendab aju. Teadusuuringud on tõestanud, et muusikainstrumendi, eriti kitarri mängimine, avaldab märkimisväärset positiivset mõju ajutegevusele ja kognitiivsele arengule igas vanuses inimestel.
Selles artiklis uurime, kuidas kitarrimäng aitab parandada mälu, keskendumist ja isegi keelte õppimist, toetudes nii teaduslikele uuringutele kui praktilisele kogemusele.
Kuidas kitarrimäng mõjutab aju struktuuri
Neuroloogid on avastanud, et muusikainstrumentide mängimine põhjustab ajus märkimisväärseid struktuurseid ja funktsionaalseid muutusi. Need muutused mõjutavad nii hallollust (neuronid) kui ka valgeainet (neuronite vahelised ühendused).
Teaduslik uuring: Muusikud vs mitte-muusikud
Harvard Medical Schooli teadlaste uuring näitas, et muusikutel on suurem corpus callosum (ajupoolkerasid ühendav närvikoekimp) kui mitte-muusikutel. See võimaldab paremat infovahetus ajupoolkerade vahel ja seeläbi paremat koordinatsiooni ning kognitiivset töötlemist.
Allikas: Schlaug, G. et al. (2009). "The Brain of Musicians: A Model for Structural and Functional Adaptation." Annals of the New York Academy of Sciences.
Kitarrimängimine nõuab mõlema käe koordineeritud tegevust: üks käsi vajutab keeli sõrmestikul, teine näppib või tõmbab keeli. See pidev koordinatsiooni vajadus sunnib paremat ja vasakut ajupoolkera aktiivselt koostööd tegema.
Kognitiivsed kasud kitarrimängust
1. Paraneb motoorne koordinatsioon
Kitarrimängimine nõuab keerukaid ja täpseid liigutusi mõlemalt käelt. Teadusuuringud on näidanud, et muusikute ajus on suurenenud aktiivsus motoorsetes piirkondades, mis kontrollivad sõrmede liikumist. See koordinatsiooni parendamine ei piirdu ainult kitarrimänguga, vaid kandub üle ka teistesse igapäevategevustesse.
2. Tugevneb mälu
Kui õpid kitarri mängima, pead meelde jätma akorde, meloodiaid ja lugude struktuuri. See pidev ajutreening parandab nii lühimälu kui ka pikaajalist mälu. Eriti märkimisväärne on procedural memory (protseduuriline mälu) paranemine, mis võimaldab keerukate liigutuste jada sooritada ilma teadliku mõtlemiseta.
3. Suureneb keskendumisvõime
Kitarrimäng nõuab sügavat keskendumist. Peab jälgima mitmeid aspekte korraga: noodid, rütm, dünaamika, sõrmede asend. See harjutab aju fokusseerima tähelepanu pikemaks ajaks, mis on kasulik oskus kõigis eluvaldkondades, eriti tänapäeva pidevate segajatega keskkonnas.
4. Paraneb keelte õppimise võime
Muusika ja keel on aju jaoks sarnased protsessid – mõlemad põhinevad helidel, rütmidel ja struktuuridel. Northwestern Ülikooli uuring näitas, et muusikud suudavad keeltes olevaid subtiileseid häälikuerinevusi paremini eristada. Lisaks parandab kitarrimäng kuulamisoskust, mis on võõrkeelte õppimisel kriitilise tähtsusega.
"Muusika ei ole ainult heli, see on ka aju treening, mis arendab kuulmist, mõtlemist ja motoorseid oskusi viisil, mida ükski teine tegevus ei suuda." - Dr. Nina Kraus, neuroteadlane
Kitarrimäng elukaare erinevates etappides
Mõju laste ajule
Laste puhul on muusikainstrumendi, sealhulgas kitarri mängimisel eriti märkimisväärsed kasud:
- Kiirendab keeleliste oskuste arengut
- Parandab matemaatilisi võimeid
- Arendab ruumitaju
- Õpetab distsipliini ja püsivust
Teaduslik uuring: Muusikaõpe ja akadeemiline edukus
Pikaajalisest uuringust selgus, et lapsed, kes osalesid regulaarselt muusikatundides (sealhulgas kitarriõppes) saavutasid paremaid tulemusi standardiseeritud testides, eriti matemaatikas ja keeltes, võrreldes eakaaslastega, kes muusikat ei õppinud.
Allikas: Schellenberg, E. G. (2004). "Music lessons enhance IQ." Psychological Science, 15(8), 511-514.
Täiskasvanud ja kitarriõpe
Täiskasvanute puhul on kitarri õppimine äärmiselt kasulik ajutreening:
- Leevendab stressi ja ärevust
- Võib aidata depressiooniga võitlemisel
- Parandab tööalast produktiivsust tänu parenenud keskendumisvõimele
- Pakub loomingulist väljundit
Eakad ja kitarrimängimine
Eakatele inimestele on muusikaga tegelemine, sealhulgas kitarri mängimine, suurepärane viis aju aktiivsena hoida ja kognitiivset langust aeglustada:
- Aitab vähendada dementsuse riski
- Parandab peenmotoorikat
- Säilitab ajutegevust ja neuronitevahelisi ühendusi
- Pakub sotsialiseerumisvõimalusi
Eriti märkimisväärne on see, et kunagi pole hilja alustada – ka eakana alustatud muusikaõpe toob endaga kaasa kognitiivseid kasusid.
Neurotransmitterid ja kitarrimängimine
Kitarri mängimine mõjutab ka ajukeemiat, vabastades mitmeid "heaolutunnet" tekitavaid neurotransmittereid:
- Dopamiin – nn. "tasuneurotransmitter", mida vabaneb kui saame hakkama keeruka kitarripassaažiga
- Serotoniini – tuju reguleeriv neurotransmitter, mis aitab vähendada ärevust
- Endorfiinid – loomulikud valuvaigistid, mis tekitavad heaolutunnet
- Oksütotsiin – nn. "ühendusehormoon", mis vabaneb eriti grupis musitseerides
Need biokeemilised muutused selgitavad, miks kitarrimängimine tundub nii rahustav ja rahuldust pakkuv tegevus.
Praktilist nõuanded aju treenimiseks kitarriga
Kuidas saada kitarrimängimisest maksimaalset kasu aju tervise seisukohalt?
- Harjuta regulaarselt – parem on 20 minutit iga päev kui 3 tundi kord nädalas
- Õpi erinevaid muusikastiile – iga stiil nõuab erinevaid tehnilisi oskusi ja lähenemist
- Mängi kuulmise järgi – oma kõrva usaldamine ja lugude "tabamine" treenib ajus olulisi ühendusi
- Improviseeri – see arendab loovust ja eneseväljendust
- Musitseeri teistega koos – see arendab nii sotsiaalseid oskusi kui ka kuulamis- ja reaktsioonivõimet
Kokkuvõte
Kitarrimängimine on palju enamat kui lihtsalt hobi – see on kompleksne tegevus, mis stimuleerib aju mitmekülgselt, parandades mälu, keskendumist, motoorseid oskusi ja üldist kognitiivset võimekust. Kitarrile pühendatud aeg on investeering mitte ainult muusikalistesse oskustesse, vaid ka aju tervisesse.
Meie Johnwileymagic pakuvad lisaks tehniliste oskuste arendamisele ka soodsat keskkonda aju terviklikuks treenimiseks. Olenemata vanusest või muusikalisest taustast, on kitarrimängu alustamine üks parimaid viise hoida oma aju teravana ja samas nautida muusika tegemise rõõmu.
